-
1 ihust ja hingest püüdma
сущ.разг. из кожи вон лезть -
2 hand\ and\ foot
-
3 душа
70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.1. (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; \душаа и тело hing ja keha, человек доброй \душаи heasüdamlik inimene, от всей \душаи kogu südamest v hingest, на его \душае грех tal on patt hingel, \душаа общества seltskonna hing, в его игре много \душаи ta mäng on hingestatud, \душаа моя ülek. kõnek. mu kallis;2. kõnek. hing, hingeline; у помещика триста \душа mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести \душа kuuehingeline pere, на улице ни \душаи õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta; ‚чернильная \душаа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene;\душаа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali;в чём (только) \душаа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas;\душаа в пятки ушла vуходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde;\душаа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku;\душаа разрывается vразрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb v lõhkes (valust);жить \душаа в душу üksmeeles elama;\душаа не лежит vне лежала к кому-чему kes v mis ei ole südame järgi v meelt mööda v meele järele;\душаа не на месте süda vaevab;чужая \душаа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea;(говорить) по \душаам südamest südamesse v hingest hinge rääkima;прийтись) по \душае meele järele (olema);на \душае кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab;сколько \душае угодно nii palju, kui süda kutsub v lustib;в глубине \душаи hingepõhjas;до глубины \душаи hingepõhjani;без \душаи (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest;с \душаи воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima;\душаой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest;стоять над \душаой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma;кривить vпокривить \душаой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama;брать vвзять vхватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama;брать vвзять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma;за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast;влезать vвывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama;вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima;выложить vизлить душу кому kellele südant puistama;отводить vотвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama;вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma;вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama;отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma;отдавать vотдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema -
4 тело
96 С с. неод. keha (ka füüs., anat., mat.); surnukeha; ihu; kere (ka tehn.), korpus; газообразное \телоо gaasiline keha, жидкое \телоо vedel keha, твёрдое \телоо tahke keha, небесное \телоо taevakeha, инородное \телоо võõrkeha (ka ülek.), \тело плода, плодовое \телоо viljakeha, части \телоа kehaosad, загорелое \телоо päevitunud v pruun ihu, \телоо накала el. hõõgkeha, hõõglambi valguskeha, алгебраическое \телоо mat. algebraline mittekommunikatiivne korpus, жировое \телоо anat. rasvkeha, \телоо грудины anat. rinnakukeha, \телоо клапана tehn. klapikere, \телоо поршня tehn. kolvikere, промежуточное \телоо mas. vahedetail, vahetükk, vahek, \телоо шатуна mas. kepsusäär, дрожать всем \телоом üle keha v kogu kehast v üleni värisema v judisema; ‚входить vвойти в \телоо kõnek. kereka(ma)ks v tüseda(ma)ks v paksemaks v paksuks minema, tüsenema, tüsestuma;быть в \телое kõnek. kerekas v tüse v paks v korpulentne olema;спадать vспасть с \телое kõnek. (kaalus) alla v maha võtma;еле-еле душа в \телое у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga v paelaga kaelas;в чёрном \телое kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas v kõva käe all pidama;душой и \телоом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest;душа с \телоом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema -
5 из кожи вон лезть
part.colloq. ihust ja hingest püüdma, nahast välja ronima v. välja pugema -
6 boots\ and\ all
nui neljaks, ihust ja hingest -
7 in\ earnest
tõsimeeli, ihust ja hingest -
8 knuckle\ down
tõsiselt võtma, ihust ja hingest proovima -
9 кормить
321 Г несов.1. кого, чем, без доп. söötma, toitma; \кормить больного с ложки haiget lusikaga söötma, \кормить лошадей hobuseid söötma, \кормить ребёнка грудью last imetama v rinnaga toitma, в этой столовой хорошо кормят selles sööklas saab hästi süüa, \кормить как на убой nuumama (inimese kohta), \кормить вкусными обедами maitsvat lõunat andma;2. кого-что ülal pidama, toitma; \кормить всю семью kogu perekonda ülal pidama v toitma, живопись кормила его ta elatas end maalimisest; ‚\кормить завтраками кого kõnek. tühje lubadusi andma kellele;хлебом не корми кого kõnek. söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid (midagi ihust ja hingest teha);соловья баснями не кормят vanas. jutust ei saa kõhtu täis; vrd.накормить, прокормить -
10 стремиться
301 Г несов.1. sööstma, tormama, tõttama; \стремиться вперёд edasi sööstma;2. к чему, куда, с инф. püüdlema, püüdma, pürgima; \стремиться к свободе vabaduse poole püüdlema, vabadust taotlema, \стремиться к знаниям teadmiste poole pürgima, \стремиться к власти võimule pürgima, \стремиться понять mõista püüdma, \стремиться в Москву ihust ja hingest Moskvasse tahtma, \стремиться на родину kodumaale ihkama, \стремиться к нулю mat. nullile lähenema, \стремиться к бесконечности mat. lõpmatusele lähenema -
11 тянуться
339 Г1. venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге \тянутьсялись обозы mööda teed venisid voorid, дни \тянутьсялись медленно päevad venisid pikkamööda v aeglaselt, следствие \тянутьсялось uurimine venis;2. ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой \тянутьсялись поля teisel pool v teispool jõge laiusid põllud;3. к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок \тянутьсялся к свету lill sirutas end valguse poole, \тянутьсяться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко \тянутьсялся poiss ringutas mõnuga v mõnusasti;4. к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma v püüdma v püüdlema; \тянутьсяться к знаниям teadmiste poole püüdlema v pürgima, \тянутьсяться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;5. перед кем kõnek. trammi v sirgu tõmbuma, end trammi v sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma, \тянутьсяться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;6. kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; \тянутьсяться из последних сиз oma viimast jõudu välja panema;7. kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;8. с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);9. страд. ктянуть; ‚\тянутьсяться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge v habe tolmab;\тянутьсяться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema;канитель тянется kõnek. mis kestab v venib lõputult kaua, millega jorutatakse v venitatakse -
12 шкура
51 С ж.1. неод. nahk; nahat. toornahk; \шкураа оленя põdra(toor)nahk, свиная \шкураа sea(toor)nahk, медвежья \шкураа karunahk;2. од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi ( ka sõimusõna);3. од. vulg. saatanahing, saatananahk ( kirumissõna); ‚спасать свою \шкурау kõnek. oma nahka päästma;испытать vсобственной \шкурае kõnek. omal nahal tunda saama;быть v\шкурае kõnek. kelle nahas olema;влезть v\шкурау kõnek. kelle nahas olema v olla katsuma;волк в овечей \шкурае hunt lambanahas;делить \шкурау неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes;драть vсдирать vсодрать \шкурау драть vтри \шкураы,драть vсодрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma v koorima;\шкураа барабанная madalk. (1) täinahk ( sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk;лезть из \шкураы kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma;спускать vспустить \шкурау с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma;дрожать за свою \шкурау kõnek. oma naha pärast värisema